Kas aku liigne sisemine takistus mõjutab selle eluiga?

Vastus on jah. Aku sisemine takistus on üks olulisi näitajaid selle tervisliku seisundi mõõtmiseks. Liigne sisemine takistus mõjutab otseselt aku tühjenemist ja laadimise tõhusust, lühendades sellega selle kasutusaega. Järgmised on mitmed peamised tegurid, mis mõjutavad aku sisemist takistust:

1) Kasutage aega
Kuna aku kasutatakse pikemat aega, ilmnevad järk -järgult sellised probleemid nagu elektrolüütide dehüdratsioon, plaatide korrosioon ja ühendusribad, plaatide sulfoorne, plaatide deformatsioon ja aktiivsete ainete valamine. Need tegurid põhjustavad aku mahu vähenemist, sisemise vastupanu järk -järgult suurenemisele ja rasketel juhtudel võib see isegi normaalselt töötada.

2) laadimis- ja konstruktsioonidisain
Aku erinevad füüsikalised omadused tehasest lahkumise ajal, näiteks elektrolüüdi sügavus, aktiivse materjali paksus elektroodi pinnal ja elektroodi poorsus põhjustab selle sisemise takistuse erinevusi, mõjutades sellega selle tegelikku laengu salvestusvõimet. Optimeeritud struktuuridega akudel on tavaliselt madalam sisemine takistus ja stabiilsem jõudlus.

3) ümbritseva temperatuur
Temperatuuri mõju sisemisele takistusele on samuti väga oluline. Ümbritseva temperatuuri tõus kiirendab reagentide difusioonikiirust, soodustab laenguülekande ja elektroodireaktsiooniprotsesse ning vähendab aku sisemist takistust; Madala temperatuuriga keskkonnas muutuvad need protsessid aeglaseks ja sisemine takistus suureneb, mis omakorda mõjutab aku jõudlust.

4) mudel ja tootmisprotsess
Erinevate tootjate, tüüpide ja mudelite akudel on elektroodimaterjalide erinevuste, elektrolüütide koostiste, diafragmatüüpide ja konstruktsioonide erinevuste tõttu erinevad sisemised takistused. Suurepärased materjalid ja täpsed monteerimisprotsessid aitavad vähendada esialgset sisemistkistust ja parandada aku üldist jõudlust.

5) Mõõtmise sageduse mõju
Enamiku akude sisemine takistuse test mõõdab praegu selle takistust, sealhulgas vastupidavust ja mahtuvust. Kuna mahtuvuslik reaktiivsus on seotud testisignaali sagedusega, kui mahtuvuslikku reageerimist ei analüüsita ja töödelda, ei kajastata mõõdetud sisemiskindluse andmed aku elektrilist olekut tõeliselt. Seetõttu peaks teaduslik mõõtmismeetod põhinema voolu ja pinge faasisuhtel, et kõrvaldada mahtuvusliku reageerimise mõju, nii et erinevatel sagedustel oleks võimalik järjepidevat sisemiskindluse väärtust.

6) voolu ja ajastuse mõõtmine
Sisese takistuse mõõtmise protsessi ajal mõjutavad testi tulemusi ka rakendatud signaali voolu suurusjärk ja kestus. Suurema katsevoolu kasutamisel on polarisatsiooni nähtus ilmsem, mille tulemuseks on mõõtmisvigad. Mõõtmise objektiivsuse tagamiseks on soovitatav testimiseks kasutada väiksemat signaalivoolu. Näiteks kui mõõdetud vool ei ületa {{{0}}}. 05 korda aku nimiväärtuse kiirusest 10 tundi (st väiksem või võrdne 0,05C10), on saadud sisemised takistusandmed tüüpilisemad ja täpsemad.

Aku nominaalse pinge kohta

Inimesed ütlevad sageli, et aku pinge on 12 V. "12 V" viitab siin oma nominaalsele pingele, mida tuntakse ka kui nominaalset potentsiaali. Standardse pliihappe aku ühe lahtri pinge on 2 V ja tavaliselt ühendatakse 6 üksikut lahtrit, moodustades 12 V aku. Elektrisõidukites ja toitesüsteemides kasutatavad akupakid koosnevad sageli 2 kuni 5 12 V akudest, mis on ühendatud järjestikku, moodustades 24 V, 36 V, 48 V või isegi 60 V aku. Need väärtused kajastavad aku teoreetilist pinget standarditingimustes, mis määravad kasutatud keemilised materjalid ja struktuur.